See nimekiri ei hõlma aga häire kogu ulatust

Kombohooldus suurendas ka dermise ehk epidermise all oleva nahakihi paksust.

Täiendavad uuringud näitasid, et mikronõelamine suurendas 1. tüüpi kollageeni taset ning 1. tüüpi ja 3. tüüpi kollageeni suhet. Teadlaste sõnul väheneb inimese vananedes nende kahe tüübi suhe ning 1. tüüpi kollageeni suurem protsent on noorele nahale iseloomulik.

Siiski leidsid nad, et kupu lisamine mikronõelamisele ei mõjutanud kollageeni protsenti.

Uuringu autorite sõnul ei mõjutanud kuputeraapia kollageeni taset positiivselt, kuid aitas see kaasa naha paksuse suurenemisele. Seega kahtlustavad nad, et selle lisamine mikronõelumisse võib võidelda vananeva nahaga seotud peente joonte, pigmentatsiooni ja elastsuse kadumise vastu.

Kuna tegemist oli näriliste uuringuga, on siiski ebaselge, kas need nahka noorendavad toimed on inimestel samad. Lisaks ei hõlmanud uuring pikaajalist jälgimist, mistõttu pole teada, kui kaua mõju võib kesta.

Türgis Ankaras asuva Kecioreni uurimis- ja koolitushaigla juhtivautor Burak Pasinlioğlu ütleb oma pressiteates: «Kupuravi saab lisada mikronõelaravile ja seda kasutada teatud soovitud mõju suurendamiseks nahale. See kombinatsioon võib pakkuda lihtsat ja tõhusat meetodit nahakvaliteedi parandamiseks plastilise kirurgia praktikas.

Uue Gallupi küsitluse tulemused näitavad, et praegune ja eluaegne depressioon on Ameerika Ühendriikides kõrgeim alates 2015. aastast, kusjuures kõige olulisem on noorte täiskasvanute ja naiste arv.

On laialt teada, et pandeemia on vaimset tervist sügavalt mõjutanud. Alates noortest kuni vanemate täiskasvanuteni tekitas hirm ja igapäevaelu häirimine stressi ning võis kaasa aidata depressiooni ja ärevuse suurenemisele.

Hiljutise KFF/CNN-i uuringu kohaselt usub 90% USA täiskasvanutest, et riik on keset vaimse tervise kriisi, mille põhjuseks on peamiselt pandeemia.

2023. aasta veebruari Gallupi küsitluse tulemused lisavad sellele veendumusele rohkem vaatluslikke tõendeid ja näitavad mõningaid vaimse tervise suundumusi.

Uuring, mis põhines 5167 USA täiskasvanul, esitas vastajatele kaks küsimust:

• «Kas arst või õde on teile kunagi öelnud, et teil on depressioon?»
• «Kas teil on praegu depressioon või ravitakse teid praegu depressiooni vastu?»

Tulemused näitavad, et 29% täiskasvanutest teatas, et neil on mingil eluperioodil diagnoositud depressioon – see on 10 protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Lisaks on suurenenud ka praegu depressiooni põdevate või depressiooni ravitavate inimeste arv – sama aja jooksul seitse protsendipunkti.

Gallupi pressiteate kohaselt on «mõlemad määrad Gallupi poolt registreeritud kõrgeimad pärast seda, kui ta alustas depressiooni mõõtmist praeguse andmekogumisvormi abil 2015. aastal.»

Küsitlus näitas ka, et 18–29-aastastel, naistel ja 30–44-aastastel inimestel on elu jooksul kõige rohkem depressiooni. Neil on ka praegune depressiooni kõrgeim määr.

Pealegi on alates 2017. aastast naiste depressiooni määr tõusnud meeste omast peaaegu kaks korda kõrgemale.

Sellegipoolest kogesid mustanahalised täiskasvanud depressiooni kõige kiiremini elu jooksul. 2017. aastal teatas umbes 20%, et neil on mingil eluperioodil diagnoositud depressioon. 2023. aastal tõusis see protsent aga 34,4 protsendini. Lisaks kogesid hispaanlastest täiskasvanud selle aja jooksul depressiooni 12,9 protsendipunkti võrra.

See on märkimisväärne muutus, sest tavaliselt on valgenahalised täiskasvanud teatanud, et neil on praegune ja eluaegne depressioon veidi suurem.

Gallupi sõnul toimub see üldine depressioonimäärade tõus ka globaalses mastaabis. Näiteks maailmas on peaaegu neljal kümnest 15-aastasest ja vanemast inimesest depressioon või ärevus või nad tunnevad kedagi, kellel on sellised vaimse tervise häired.

Veelgi enam, varasemad Gallupi küsitlused hindasid, et 22% Põhja-Ameerika täiskasvanutest oli kogenud tõsist depressiooni ja ärevust, mis mõjutas nende võimet igapäevases tegevuses kahe nädala jooksul või kauemgi töötada.

Gallup ütleb, et COVID-19 pandeemia on tõenäoliselt kaasa aidanud depressioonimäärade tõusule, mis on tingitud inimeste sotsiaalsest eraldatusest, hirmust ja üksindusest.

Lisaks märgib organisatsioon, et pandeemia põhjustas ka psühholoogilist kurnatust, suurenenud ainete kuritarvitamist ja vaimse tervise häireid.

Kuhu me siit läheme?

Kuigi valitsusametnikud kuulutasid hiljuti COVID-19 pandeemia lõppenuks, mõjutab selle tekitatud vaimse tervise kriis inimesi jätkuvalt kogu maailmas. Ja see ühiskondlik probleem nõuab tõhusate lahenduste leidmiseks tõenäoliselt pidevat koostööd üksikisikute, kogukondade ja valitsuste vahel.

USA-s on presidendi Ameerika päästeplaan (ARP) ja Bipartisan Safer Communities Act (BSCA) juba teinud rahastamise kättesaadavaks, et suurendada juurdepääsu vaimse tervise teenustele.

Kuid 18. mail laiendas Bideni administratsioon seda ja teatas uutest meetmetest kriisiga võitlemiseks, sealhulgas 200 miljoni dollari suurusest rahastamisest, et suurendada 988 enesetapu ja kriisi päästerõngast ning pakkuda uusi ressursse koolipõhistele vaimse tervise teenustele. Nende toimingute täielikuks rakendamiseks võib siiski kuluda aega.

Märkus.Neile, kellel on praegu depressioon või muud vaimse tervise seisundid, on abi kohe saadaval. Diagnoosimiseks ja ravi saamiseks võtke ühendust oma tervishoiuteenuse osutajaga või helistage ainete kuritarvitamise ja vaimse tervise teenuste administratsiooni (SAMHSA) riiklikule abitelefonile numbril 1-800-662-HELP (4357), et saada tasuta konfidentsiaalset ravisaatekirja. Üksikisikud saavad vajaliku abi leidmiseks kasutada ka SAMHSAveebipõhist raviotsijat või saata oma sihtnumber tekstisõnumiga numbril 435748 (HELP4U).

Suur uuring näitab, et flavanoolide tarbimine dieedi või toidulisandite kaudu võib parandada kognitiivset jõudlust, kuid ainult siis, kui flavanooli tase on juba puudulik.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimistöö läbiviimiseks tegid Columbia ülikooli Irvingi meditsiinikeskuse teadlased koostööd Brighami ja naistehaigla teadlastega ning värbasid 3562 tervet vanemat täiskasvanud osalejat. Meeskond määras osalejatele juhuslikult kas platseebo või igapäevase toidulisandi, mis sisaldas 500 mg kakaost saadud flavanoole.

Uuringu alguses täitis iga osaleja küsitluse, milles hinnati nende toitumise kvaliteeti, ja tegi veebipõhiseid tegevusi, mille eesmärk oli hinnata hipokampuse poolt reguleeritud spetsiifilisi lühiajalisi mäluprotsesse. Osalejad viisid selle mälu hindamise uuesti läbi üks, kaks ja kolm aastat hiljem.

Teadlased testisid ka veidi üle kolmandiku osalejate uriiniproove flavanooli biomarkerite suhtes.

Pärast andmete analüüsimist leidis meeskond, et mäluskoorid paranesid flavanoolilisandit kasutavate inimeste seas vaid veidi. Kuid enamik neist osalejatest sõid juba flavanooliderikkaid toite.

Kuid esimese aasta lõpus kogesid toidulisandit võtnud kehvema toitumise või madalama flavanoolitasemega osalejate mäluskoorid 16% võrra võrreldes algtasemega ja 10,5% skooride tõusu võrreldes platseebot võtnutega. Pealegi säilis see paranemine järgmise kahe aasta jooksul.

Teadlased viitavad sellele, et kuigi toidulisandite võtmine ei avaldanud olulist mõju neile, kellel oli juba piisav flavanooli tase, võib flavanoolipuudus põhjustada vanusega seotud hipokampusega seotud mälukaotust.

Vanemautor Scott Small, MD, Boris ja Rose Katzi neuroloogiaprofessor Columbia ülikooli Vagelose arstide ja kirurgide kolledžis, selgitab pressiteates: «Me ei saa veel lõplikult järeldada, et flavanoolide vähene tarbimine toiduga üksi põhjustab mälu halvenemist, sest me ei viinud läbi vastupidist katset: flavanoolipuuduseta inimestel.»

Siiski lisab Small, et järgmised sammud hõlmavad kliinilise uuringu läbiviimist, et kinnitada flavanooli mõju ajule, taastades flavanooli taseme puudulikkusega osalejatel.

Uuringut toetasid Mars Edge, šokolaadikompvekkide ja muude toiduainete tootjate Mars Inc. segment ning riiklikud tervishoiuinstituudid. Kuid Mars Edge’i autoritel ei olnud uuringu statistilises analüüsis rolli.

Vaatamata uuringu väidetele pakuvad ekspertide reaktsioonid leidudele teistsuguse vaatenurga. Näiteks Carl Hodgetts, Londoni ülikooli Royal Holloway kognitiivse neuroteaduse vanemlektor, ütleb Science Media Centeri (SMC) kokkuvõttes: «Kuigi selle uuringu esialgsed tulemused on huvitavad, on nende leidude olulisus hipokampuse ja vananemisega seotud haiguste, nagu dementsus, jaoks selles artiklis mõnevõrra ülehinnatud.»

David Curtis, UCL-i geneetikainstituudi auprofessor, märgib: „Kui üldse, siis see uuring näitab, et flavanoolilisanditel ei ole mälufunktsioonile suurt mõju. Uuring ei anna tõendeid selle kohta, et flavanooli tarbimise suurendamine on kasulik ja kellelgi pole vajadust selle tulemuste valguses oma dieedi muutmist kaaluda.

Teadlaste sõnul võib autismispektri häire puhul võtmerolli mängida signaalkemikaali, mida nimetatakse lämmastikoksiidiks, kõrge tase ajus.

Kuigi autismispektri häire (ASD) diagnoosid on tõusuteel, ei mõista teadlased endiselt täielikult, millised mehhanismid selle arengule kaasa aitavad. Paljud eksperdid kalduvad arvama, et autismil on geneetiline põhjus, kuid enamik usub, et mõnel inimesel on häire põhjuseks midagi muud.

Autismiga inimesel võivad olla sellised sümptomid nagu suhtlemisraskused, sensoorsed väljakutsed, piiratud huvid ja korduv käitumine. See nimekiri ei hõlma aga häire kogu ulatust. Näiteks on mõnel autistlikel inimestel raskusi teistega vestlemisel, kuid neil on eideetiline mälu ja nad suudavad meeles pidada keerulisi detaile, millest teised inimesed puudust tunnevad.

Sellegipoolest võib autismi vallandajate või selle arengu taga olevate mehhanismide tuvastamine viia ravimeetoditeni, mis võivad aidata ASD-ga inimesel probleeme toime tulla, rõhutades samal ajal häire positiivseid omadusi.